​

Euroopa vastastikune õigusabie 

​

20. aprillil 1959. aastal Euroopa Nõukogu raames Strasbourgis alla kirjutatud Euroopa konventsioon kriminaalasjades vastastikuse abistamise kohta näeb ette, et osalisriigid annavad üksteisele kriminaalasjades võimalikult laiaulatuslikku õigusabi, et uurida ja mõista õigusrikkumisi. optimaalsetes tingimustes. Konventsiooni artikli 26 kohaselt on Prantsusmaa ja Šveits kasutanud kahepoolset lepingut.    

​

32 riigis kehtiv tekst puudutab eelkõige õigusabitaotlusi, mis on kõige levinumad vastastikuse õigusabi vahendid. Need on määratletud kui "ülesanded, mille juhendamise eest vastutav asutus annab teisele asutusele teatud teabetoimingute läbiviimiseks, mida ta ei soovi või ei saa ise täita". Seega täpsustab konventsioon (artikkel 3), et taotluse saanud riik kohustub "oma õigusaktidega ettenähtud vormides täitma kriminaalasjaga seotud õigusabitaotlusi, mille taotleja õigusasutused talle esitavad ja mille Eesmärk on läbi viia uurimistoiminguid või edastada eksponaate, toimikuid või dokumente." 

​

Sellegipoolest lubab konventsiooni artikkel 5 igal osalisriigil jätta endale õiguse teatud tingimustel täita taotluskirjad esemete läbiotsimise või arestimise eesmärgil. 

Lepingu sisu hõlmab ka muid vastastikuse abistamise vorme: 

– juriidiliste dokumentide – eelkõige väljavõtete karistusregistritest kriminaalasja raames – kättetoimetamine; 

- tunnistajate, ekspertide ja süüdistatavate ilmumisega seotud menetlusdokumentide või kohtuotsuste kättetoimetamine või vastastikune abi; 

– konventsiooni artikliga 21 kehtestatud denonsseerimine süüdistuse esitamise eesmärgil, mis võimaldab riigil taotleda teiselt osalisriigilt menetluse algatamist isiku vastu, kes pärast taotluse esitanud riigis süüteo toimepanemist leiaks varjupaiga taotluse saanud riigis. millest teda ei saaks välja anda, kui ta oleks näiteks selle riigi kodanik.

 

Konventsiooni artiklis 15 (V jaotis) täpsustatakse ka, et justiitsministeerium esitab õigusabitaotlused justiitsministeeriumile, välja arvatud hädaolukorras, mille puhul võib õigusasutus esitada taotlusi otse kohtule._cc781905- 5cde-3194-bb3b-136bad5cf58d_

Lõpuks peab iga abi andmisest keeldumine olema põhjendatud (artikkel 19).

 

 

Taotlused esitatakse kirjalikult, edastatakse ja täidetakse otse riiklike õigusasutuste poolt. 

Kinnipeetavate ajutise teisaldamise või transiidi ning süüdimõistvate kohtuotsuste edastamise taotlused peavad minema läbi liidu riikide keskasutuste. 

​

Kiireloomulistel juhtudel võib taotlusi esitada Interpoli või mõne muu pädeva organisatsiooni kaudu vastavalt Euroopa Liidu lepingu reeglitele. 

 

Liidu riik, kellelt abi taotletakse (taotluse saanud riik), peab järgima taotluse esitanud liidu riigi (taotluse esitanud riik) näidatud formaalsusi ja protseduure ning viima selle läbi niipea kui võimalik, võttes arvesse võimalikult parimad tähtajad. 

 

Menetlusdokumentide osas saadavad liidu riigid isikutele, kes viibivad mõne teise liidu riigi territooriumil, neile mõeldud dokumendid otse posti teel. Mõnel juhul vastutavad nende dokumentide saatmise eest taotluse saanud riigi pädevad asutused. 

 

Liidu riigi õigusasutus või keskasutus võib luua otsekontakti mõne teise liidu riigi politsei- või tolliasutusega või menetlustega seotud vastastikuse abi taotluste korral mõne teise riigi haldusasutusega. EL riik.

  Liidu riigid võivad spontaanselt jagada teavet kriminaalkorras karistatavate tegude ja haldusõiguserikkumiste kohta, mille sanktsiooni või ravi eest vastutab vastuvõttev ametiasutus.

 

Vastastikuse abi konkreetsed vormid

• Teisest liidu riigist leitud varastatud esemed tehakse taotlevale riigile kättesaadavaks eesmärgiga need tagastada nende omanikule. 

• Taotluse esitanud riigi territooriumil kinnipeetava isiku võib ametivõimude nõusolekul ajutiselt üle viia riiki, kus uurimine toimub. Kui üks riikidest seda nõuab, on asjaomase isiku nõusolek tema üleviimiseks vajalik tingimus. 

• Teise ELi riigi õigusasutused võivad tunnistajat või eksperti üle kuulata videokonverentsi teel, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud riigi aluspõhimõtetega ja kui kõik osapooled on sellega nõus._cc781905-5cde -3194-bb3b-136bad5cf58d_

• Kontrollitud tarned on lubatud teise ELi riigi territooriumil väljaandmist põhjustavate kuritegude uurimise raames.

• Kaks või enam riiki võivad nende vahel sõlmitud ühise kokkuleppe alusel moodustada ühise uurimisrühma teatud eesmärgil ja piiratud ajaks.

• Uurimist võivad läbi viia ka agendid, kes tegutsevad salajase või fiktiivse identiteedi all, tingimusel et nad järgivad siseriiklikke õigusakte ja menetlusi. 

• Telekommunikatsiooni võib pealt kuulata mõne teise liidu riigi pädeva asutuse taotlusel, kes on selleks määratud selles liidu riigis.