67 rue Boecklin, 67000 Strasbourg
03 67 07 96 78
Era- ja pereelu
Õigus elule
Piinamise keeld
orjus ja sunnitöö
Õigus vabadusele ja turvalisusele
Õigus õiglasele kohtupidamisele
Ilma seaduseta pole karistust
Era- ja pereelu
Südametunnistuse- ja usuvabadus
Väljendusvabadus
Tõhus vahend
Diskrimineerimise keeld
Omandikaitse
Surmakaristus
Õigus mitte kaks korda proovida
Õigus vabadele valimistele
1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja pereelu, oma kodu ja kirjavahetust.
2. Avaliku võimu kandja võib sekkuda selle õiguse teostamisse ainult niivõrd, kuivõrd selline sekkumine on seadusega ette nähtud ja kujutab endast meedet, mis ühiskonnademokraatias on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks, avalikku turvalisust, riigi majanduslikku heaolu, korrarikkumiste hoidmist ja kuritegude ärahoidmist, tervise või kõlbluse kaitset või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitset.
Välisriigis surrogaatemalt sündinud lapse riigi territooriumile sisenemise takistamine ei riku konventsiooni artiklit 8
See otsus tuleb ajal, mil sarnaselt Prantsusmaale keelavad paljud Euroopa riigid surrogaatema kasutamise.
Nii otsustas Euroopa Kohus 11. septembril 2014 Belgia vastu tehtud otsuses (D. jt vs. Belgia), et Ukrainas surrogaatema sündinud lapse sisenemise takistamine _cc781905 -5cde-3194-bb3b -136bad5cf58d_Belgia territooriumil vajalikeks kontrollideks vajaliku aja jooksul ei riku lepingu artiklit 8.
Strasbourgi kohtu sõnul on küll vaieldamatu, et lapse eraldamine vanematest sel perioodil sekkus nende õigusse era- ja pereelu austamisele, kuid see sekkumine oli seadusega ette nähtud ja sellel oli mitu legitiimset eesmärki._cc781905 -5cde-3194-bb3b-136bad5cf58d_
Euroopa Kohus tuletab ka meelde, et kui kaalul on delikaatsed eetilised ja moraalsed küsimused, on riiklikel ametiasutustel lai kaalutlusruum.
Selles jõutakse järeldusele, et "konventsioon ei saa kohustada riike lubama surrogaatemast sündinud laste sisenemist oma territooriumile_cc781905-5cde-3194-bb3b-136bad5cf58d, ilma et riiklikud ametiasutused oleks saanud seda teatud seaduslikult läbi viia. kontrollid".
Massiline jälgimine ja telefoni pealtkuulamine
24. septembril 2014 toimus Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojas istung kohtuasjas Roman Zakharov v. Venemaa.
Kaebaja, kirjastuse peatoimetaja, kaebas Euroopa Kohtus selle üle, et Venemaa ametivõimud panid ta väidetavalt pealtkuulamise alla ja salvestisi edastati ühest riigiteenistusest teise.
Valitsuse esindaja väitis, et Venemaal kõik
telefoni pealtkuulamine on reguleeritud seadusega ja et
ametiasutused kasutavad seda ainult a. loal
kohtuasutus ja kui asjaolud seda õigustavad.
Hageja jaoks on aga vastupidine ja
et pealtkuulamist Venemaal ei reguleeri
õiguslikku alust, kuna seadus näeb sellise võimaluse ette
ei ole seaduslikult avaldatud.
Pärast NSA jälgimisskandaali
Ameeriklane, kes raputas kogu maailma, Euroopa Kohus
inimõiguste kaitserühm kasutab võimalust väljendada oma seisukohti
küsimus.
Strasbourgi kohtu otsus teeb seda kokkuvõttes
kohtupraktika tulevaste kohtuasjade jaoks
massiline jälgimine, eriti Euroopa riikides.
Arstitudengite osalemine sünnitusel ilma ema nõusolekuta on vastuolus õigusega eraelu austamisele
Euroopa Kohtu 9. oktoobril 2014 tehtud otsuses Konovalova vs Venemaa leidis EIK, et kaebaja lapse sünd oli piisavalt tundlik sündmus meditsiiniüliõpilaste kohaloleku kohta meditsiiniüliõpilaste kohta, kellel oli juurdepääs arstiteaduskonnale tervislik seisund tähendab sekkumist kasutaja celle-ci eraellu.
Riigisisesed õigusaktid, mis võimaldasid õpilastel menetluses osaledahoolduse haldamine ei sisaldanud nende koolituse raames ühtegi sätet, mis tagaks patsiendi õigust privaatsusele.
Nendel asjaoludel ja arvestades asjaolu, et asjaomasel ajal kehtinud siseriiklik õigus ei sisaldanud menetluslikku garantiid eraellu meelevaldse sekkumise vastu, leiab EIK, et arstitudengite kohalolek kaebaja lapse sünni juures ei olnud seadusega ette nähtud. Seetõttu on rikutud artiklit 8.